Aasta kokkuvõte – tühipaljas moeröögatus või tõestatud sild uude aastasse?

Kuus teaduspõhist põhjust, miks võtta detsembris aeg, et vana aasta teadlikult kokku võtta.

Jälle detsember ja jälle sama stsenaarium.

Avame uued kalendrid.

Laadime alla eesmärkide seadmiseks uued või vanad mallid.

Ja … lubame endale, et järgmine aasta saab olema teistsugune.

Ning ometi juhtub …, et veebruariks on paljud meist juba lubadustest väsinud, kaotanud nendega sootuks sideme või pöördunud vaikselt tagasi vanade harjumuste juurde.

Aga mis siis, kui eesmärkide saavutamiseks ja lubaduste hoidmiseks vajalik lüli ei ole ilmtingimata paremini seatud eesmärgid või realistlikumad lubadused, vaid hoopis paremini läbiviidud hüvastijätmine vanaga?

Aasta kokkuvõtte tegemine on tõepoolest moes – seda jagatakse sotsiaalmeedias peensusteni kujundatud nimekirjade ja kokkuvõtete mallidena. Kuid selle pelga trendina mõjuva taga peitub midagi palju olulisemat. Kui seda teha teadlikult ja kirjalikult, muutub aasta lõpu kokkuvõte psühholoogiliseks sillaks … sillaks, mis aitab meelel ühe peatüki enne järgmisse sukeldumist sulgeda.

Uuringud kinnitavad seda. See pole tühipaljas moeröögatus. See on toimimisviis.

Miks on detsembris kirjalikuks kokkuvõtteks teadlikult võetud aeg üks arukamaid investeeringuid, mida saad tulevasse aastasse teha?

Kuus põhjust Sulle, palun:

1. Läbikirjutamine muudab kogemuse tähenduslikuks

Elu liigub kiiresti. Liiga kiiresti, et aju suudaks kõike korralikult töödelda.

Ilma järelemõtlemiseta kuhjuvad kogemused pigem pilla-palla muljetemäeks kui arusaamade süsteemi vundamendiks. Ekspressiivse kirjutamise kohta tehtud uuringud näitavad, et kui kirjutame läbielatud sündmused paberile, hakkab aju neid organiseerima ühtseks narratiiviks.

Emotsioonid rahunevad … Ilmnevad mustrid … Mõte võtab kuju …

Kirjalik kokkuvõte ei muuda kogetud olukorda ennast. See muudab seda, kuidas see Sinus edasi elab.

Läbitöötlemata kogemused kipuvad kanduma üle tulevikku – otsuste tegemisse, emotsionaalsetesse reaktsioonidesse ja stressireaktsioonidesse – juhuslikul moel. Kirjutamine annab neile koha, kuhu maanduda.

See loob lõpetatuse … Ja lõpetatus on selguse alus.

2. Järelemõtlemine kinnistab õppimise ja hoiab ära kordumise

Õppimisteooriast teame, et järelemõtlemine on hetk, mil toimub tegelik kasv ja areng.

Refleksiooniuuringud näitavad, et inimesed, kes teadlikult analüüsivad, mis töötas, mis ei töötanud ja miks, parandavad oma tulevast tulemuslikkust märkimisväärselt rohkem kui need, kes lihtsalt liiguvad edasi. Refleksioon aktiveerib metakognitsiooni ehk metatunnetust – võimet mõelda selle üle, kuidas me mõtleme ja tegutseme.

Aasta kokkuvõte katkestab autopiloodi ja asetab rooli Sinu kätte.

Selmet alateadlikult mustreid korrata, hakkad neid varakult ära tundma. See omakorda annab Sulle võimaluse teha järgmisel korral teistsuguse valiku. Õppetunnid ei ole enam teoreetilised. Need muutuvad rakendatavaks.

Ja nii muutub kogemus tarkuseks.

3. Kirjalik kokkuvõte taastab realistliku arusaama edusammudest

Inimese ajul on kalduvus negatiivsele eelarvamusele, see on hästi dokumenteeritud. See mäletab vigu, kaotusi ja stressi palju elavamalt kui kasvu, arengut, edenemist või edu.

Aastalõpu kokkuvõte tasakaalustab seda sisemist narratiivi. See paneb meid olukorda, kus me peame teadlikult „vaatama päikese poole”.

Enesejuhtimise uuringud näitavad, et minevikus saavutatud edu meenutamine tugevdab enesekindlust, vastupidavust ja järjekindlust tulevaste eesmärkide poole püüeldes. Kui kirjutad teadlikult üles väljakutsed, millega oled toime tulnud, oskused, mida oled arendanud, ja hetked, mil oled hästi hakkama saanud, tugevdad sisemist tõde ja positiivset sisedialoogi:

Mul on tõendeid, et suudan toime tulla sellega, mis ees ootab.

See usk toidab vaikselt motivatsiooni veel kaua pärast seda, kui jaanuari entusiasm on 11-kuulisele puhkusele läinud.

4. Refleksioon toob lauale väärtused, millele uued eesmärgid toetada

Kõik eesmärgid ei ole võrdsed.

Enesemääratlemise teooria kohaselt on sisemiste väärtustega selges ja tugevas kooskõlas olevad eesmärgid jätkusuutlikumad ja rahuldust pakkuvamad. Siiski võtame harva aja, et selgitada ja välja häälida oma väärtused ning kipume hoopis ummisjalu kiirustama oma tulevikku planeerima.

Teadlik aasta kokkuvõte toob selgelt lauale selle, mis oli mööduval aastal tõeliselt oluline:

mis andis energiat … mis võttis energiat … kus tundsid end tervikuna ja kus mitte.

See refleksioon muutub kompassiks. Kui sead eesmärgid pärast väärtusi väljaselgitavat tagasivaadet, ei ole eesmärgid mitte lihtsalt ambitsioonikad.

Need on ka sügavalt tähendusrikkad.

Ja tähendusrikkad eesmärgid on püsivad.

5. Kirjutamine tugevdab eesmärkide saavutamist

Sellel, miks coachid ja teadlased naasevad ikka ja jälle selle lihtsa tõe juurde, et kirjalikud eesmärgid toimivad paremini, on selge põhjus.

Uuringud näitavad järjekindlalt, et inimesed, kes kirjutavad oma eesmärgid üles ja seovad need varasemate kogemustega, saavutavad need märkimisväärselt tõenäolisemalt kui need, kes hoiavad oma eesmärke pelgalt peas.

Iga-aastane kokkuvõte annab konteksti. See rajab eesmärkide seadmise reaalsusele, mitte soovunelmale. See toob esile, mis juba toimib ja mis vajab uut lähenemist.

Selmet iga aasta jaanuaris nullist alustada, ehitad uut edasi vundamendile, mis on juba olemas.

6. Refleksioon rahustab närvisüsteemi ja parandab keskendumisvõimet

Produktiivsuse kõrval on mängus veel midagi paremat.

Rahus ja vaikuses mõeldes hakkab aju ohupõhise infotöötlemise asemel looma tähendust. See üleminek toetab emotsioonide reguleerimist.

Struktureeritud refleksiooniga tegelevatel inimestel on madalam stressitase ja suurem psühholoogiline paindlikkus. Nad ei planeeri lihtsalt järgmist aastat teisiti. Nad astuvad sellesse teisiti.

Rohkem kindlustunnet. Rohkem perspektiivi. Rohkem valikuid.

See viib meid produktiivsusest edasi efektiivsuse poole ...

Aastane kokkuvõte ei seisne täiuslikkuses. Ega ka parimate hetkede lihvitud kogumiku kokku kirjutamises.

See on enesejuhtimise tegu oma elu suunas.

Võttes detsembris aega teadlikuks reflekteerimiseks, sulged teadlikult ühe peatüki ja astud järgmisse selguse, mitte rutuga.

Küsimus pole selles, kas see on trend ja kas Sa sellele allud või mitte.

Tegelik küsimus on hoopis see:

Mis võiks potentsiaalis muutuda, kui laseksid mööduval aastal end enne õpetada, kui palud järgmiselt veelgi rohkem Sulle anda?

Mõnikord algab kõige võimsam edasiliikumine … pausist.