Mikroettevõtja käes on eestlaste heaolu ja Eesti majanduse kasv. Võimatu missioon või ergastav väljakutse?

Oktoobrikuiste valimistega seoses süttib eestimaalaste südameis taas mingi parema tuleviku lootusekiireke, et siis suure tõenäosusega mõne kuu pärast uuesti aeglaselt hääbuda, kui reaalsus –, et hakkamasaamine on absoluutselt ja ainult iseenda kätes ja vastutada – meile jälle kohale jõuab.

Võib vast lahjemat sorti mürki võtta, et KOV valimiste tulemustest hoolimata suurt midagi meie ettevõtlusmaastikul regioonivalitsejate proaktiivsuses ei muutu, ja seega – kui ei muutu ettevõtlusmaastikul, ei muutu ka inimeste rahakotis, ostujõus ja majanduses tervikuna.

Kelle võimuses on majanduse olukorda muuta rohujuure tasandil?

Ettevõtjatel on alati kaks valikut – kas lasta käed rüppe ja oodata lahendust oma muredele kuskilt väljastpoolt või haarata härjal ikkagi täiest jõust sarvist ja otsustada oma valikud, reaktsioonid, tegevused ja hakkamasaamine ise.

Kuna Eesti ettevõtlusmaasikul moodustavad suurima osa, suisa 95% ettevõtetest, alla 10 töötajaga mikrofirmad, siis on ilmselgelt suurim (kasvu)potentsiaal nende kätes või hoopiski 35% nö nanoettevõtetes – seal, kus töötajaid 1–5.

Kuna nende käive per töötaja on kõige väiksem, on siin kõige suurem potentsiaal kasvada ja Eesti majandusmaastikku ning iseenda hakkamasaamist muuta.

Väikeettevõtjate väljakutseid mõjutavad loomulikud paljud erinevad majanduslikud komponendid, kuid kaks väljakutset kuuluvad täies mahus iga ettevõtja enda mõjuulatusringi – puhkus ja efektiivsus.

Uuring näitab, et 8% tootlikkuse tõus on käega katsutav ja igaühele jõukohane!

2022. aasta uuringus leiti, et 73% juhtidest usuvad, et nende töö ei võimalda neil tööst täielikult eemalduda. Meeskonnad kipuvad lühikeste puhkuste ajal otsuseid edasi lükkama ja juhi naasmist ootama. Nädalane eemalolek päädib enamasti sellega, et meeskond, olgu suur või väike, ei tee oma rollidesse mingeid muudatusi, millega juhi eemalolekut katta ning lihtsalt ootavad tema naasmist. Sel on kaks mõju – esiteks ootab juhti puhkuselt naastes ees ülekoormus, mis nullib puhkuse ära ja teiseks ei saa juht testida oma organisatsiooni või meeskonna sõltumatust ja tegutsemisvõimet ega ka iseenese võimekust üleüldse end tööst eemaldada.

Sooloettevõtjatel võib puhkuse lubamine olenevalt töö valdkonnast olla ka sootuks võimatu, samas on osad üksikettevõtjad, näiteks koolitajad ja coachid suvepuhkuste ja jõulude paiku üsna mõnusas, kuid käibevaeses jõudeolekus.

Puhkuse võtmine on aga efektiivsuse ja ettevõtte kasvu seisukohast sama oluline kui töö enese tegemine. Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et puhkuse ajal töötamine ei vähenda ettevõtja koormat mitte üks teps, pigem suurendab kurnatust. 2019. aasta uuring tõi selles vallas lauale ehmatava tulemuse – 92% sooloettevõtjatest töötab puhkuse ajal ning püüab oma puhkust klientide eest suisa varjata! St ettevõtja ise suhtub puhkusesse a priori nagu pool-kuriteosse.

Mõne aasta tagune Ernst & Youngi läbiviidud uuring aga tõi välja, et sooloettevõtjatel toob 10 lisa puhkusetundi endaga kaasa 8% tootlikkuse suurenemise kogu aasta lõikes.

See kokku aga näitab selgelt, et 92% sooloettevõtjatel on potentsiaalis võimalik end korralikult välja puhates riigi majandusse ja oma isiklikku rahakotti panustada ca 8% tootlikkuse tõusuga. Alustuseks hea seegi!

Järelikult teen esimese üleskutse sooloettevõtjatele (miks mitte ka mikroettevõtjatele) – liida oma selle aasta II poolaasta planeeritud puhkusele veel 10 tundi ja leia viis, kuidas puhkuse ajal tööd mitte teha! Sellest oleneb Sinu tootlikkus ja käive, kuid mitte selles suunas nagu oled seni arvanud!

Õiged inimesed õiget tööd tegema. Aga kuidas, kui neid justkui pole võtta?

Teine suurimatest väljakutsetest 1–5 töötajaga ettevõtetel on muuhulgas talendi leidmine. 21% SMEdest ütleb, et nende kasvu takistuseks on oskustega töötajate vähesus. Selle ja tööjõumaksude tulemusena jäävadki paljud sooloettevõtjad ühemehe firmadeks, sest töölevõtmine on riskantne, kulukas ja lisandväärtus küsitav.

Tööjõuprobleemidega seoses kangastuvad mulle kohe ette mitmed viimaste aegade jooksul (sots)meedias nähtud pealkirjad ja postitused, mille taga on kas nähtamatud üle 50sed naised, tulutult tööd otsivad tudengid, mitte kellelegi kõlbavad pensionieelikud jne. Ühelt poolt on hädas tööandjad, teiselt poolt tööotsijad. Ostjad ja müüjad on turul, aga üksteisele mitte kuidagi ei sobi ... ja kui ka leitakse sobiv, siis lähevad teed liiga tihti kiiresti lahku.

Noorte jaoks on üheks peamiseks lahkumise põhjuseks enesearenguvõimaluste puudumine. Pakutavad koolitused ei ole nende jaoks selge väärtusega ja neis nähakse vaid tööandja kasu. Töötajale igas vanuses on aga oluline olla nähtud – olla nähtud koos oma isiklike arenguvajaduste ja -püüdlustega. Inimene ei saa oma tööle täiel määral pühenduda ja maksimaalset tootlikkust pakkuda, kui ta ei tunne, et nii tema isikuna kui ka tema töö on tööandja ja ettevõtte jaoks oluline.

Tööandjad teevad siin minu arvates fataalse vea, otsides ka eesliini ametikohtadele juba olemasoleva kogemusega inimest, selmet järgida hoopis inimese motivatsiooni ja valmisolekut ehk siis loosungit „Hire for attitude, train for skills“ (Värba hoiakut, koolita oskusi).

Efektiivsus on oluline, mitte ilmtingimata produktiivsus!

Siit tuleneb otseselt aga kolmas probleem – üksikettevõtja on „asjaajaja ja jaamaülem“ või siis nagu vanasti öeldi „kokk-kondiiter-keevitaja” ühes isikus, ja aja planeerimine, iseenda ning seega oma ettevõtte efektiivsuse tagamine on äärmiselt keeruline ja mõnele võib tunduda sootuks võimatu ülesanne.

Ajakasutus ja prioriseerimine on ka üleüldiselt inimeste puhul kõige madalama skooriga hinnatud efektiivsuse osa, näitab isikliku efektiivsuse analüüsitööriist Isiklik Efektiivsusaudit, mille vastajate hulgas on ca 60% üksikettevõtjaid.

Ajakasutus üksi – vähema ajaga rohkem tehtud asju – meile tulemust ei anna, oluline komponent efektiivsuse saavutamiseks on prioriseerimine. Teisisõnu on hädavajalik hoida esmatähtsad asjad esmatähtsatena elik teha vankumatult vahet olulisel ja kiireloomulisel.

Puhkus, ajakasutus, prioriseerimine ning oma ettevõtte töötajate oskused on aga õnneks kõik meie enda mõjusfääris ning peidavad hindamatut potentsiaali iga firma aina järgmisele tasemele viimiseks.

Siit minu teine üleskutse – ikka kõlavama häälega sooloettevõtjatele, kuid selgesõnaliselt ka kõigile teistele – püüdle efektiivsuse poole ja kasvatad sel teel pidevalt oma tootlikkust, käivet ja heaolu ilma läbi põlemata.

Kolm nõuannet ettevõtjale 2025 II poolaastaks.

1.        Vaata üle oma ajakasutus, kasutades selleks nt Stephen Covey Ajamaatriksit, kus jagad tagasivaates oma tegelikud igapäevased tegevused nelja kvadrandi vahel, lähtudes olulisusest ja pakilisusest.  Ideaalis peaks 60–80% tegevustest olema oluline ja mittepakiline. Kuid reaalsuses kipub enne teadliku ajajuhtimise rakendamist olema seal vaid 10–20% tegevustest.

2.        Vaata üle oma tegevuste jaotus, kasutades selleks nt Michael Hyatti Vabaduskompassi, kus jagad oma tegevused samuti nelja erineva kvadrandi vahel, kuid lähtudes oma kirest ja kompetentsist. Efektiivsuse seisukohast peaksid suutma esmajoones täiesti vabaneda ’ei meeldi ja ei oska ka’ kvadrandi tegevustest!

3.        Vaata üle enda ja oma meeskonna arenguvajadused. Hästi läbimõeldud ja vajalikud koolitused, raamatud, kursused või coachi kaasamine suurendab märkimisväärselt nii Sinu enda kui ka meeskonna pühendumist ettevõtte eesmärkide saavutamisele, olgu see meeskond kasvõi ainult Sina ja AI. Kui Sinu ja Su töötajate senine tagasiside koolitustele on see, et mitte midagi ei muutunud ja koolitused on totaalne jama, siis arvan siiralt, et olete lihtsalt teinud ebasobivad valikud kas ajastuse, teema või koolitaja sobivuse osas.