Oskuseta parasümpaatilises närvisüsteemis viibida ei saa efektiivsusest juttugi olla

ehk kuidas alustada tööpäeva.

Hommikul ärgates satume kohe mikrostressidooside keeristormi. Tänapäeva maailmas ei ole selle vastu suurt midagi ette võtta. Nii lihtsalt on.

Esimene mikrostressidoos on äratuskell, teine ja kolmas laste maast lahti saamine nende õigeks ajaks hommikusöögilaua taha saamine, uksest välja saamine jne. Vahele kõik endaga seotud tegevused, mis võimaldavad meil sirge näoga tööl uksest sisse astuda.

Isegi teada-tuntud maandaja – koeraga jalutamine – on hommikuti pigem stressidoos, kui parasümpaatilist närvisüsteemi väestav meditatiivne tegevus.

Sel moel külg ees töölaua taha tormamine ja terve päeva jooksul vaid kriisist kriisi jooksmine ei anna mingit ruumi parasümpaatilise närvisüsteemi ülevõtmisele ja seega nö selgele strateegilisele mõtlemisele.

Uuringud näitavad vääramatuid seoseid just selle närvisüsteemi aktiivsuse ja juhtimisvõime vahel – mida rohkem viibime sümpaatilisest närvisüsteemist väljas, seda paremaid otsuseid langetame riskiolukordades, seda parem on meie kognitiivne paindlikkus ja seda paremini suudame oma emotsioone reguleerida.

Need on aga kõrge soorituse ja efektiivse juhtimise olulised eeltingimused.

HRV kui efektiivsuse võimaldaja – numbriliselt mõõdetav indikaator

Teaduses kasutatakse autonoomse närvisüsteemi liikumise mõõtmiseks parasümpaatilise (taastumine) ja sümpaatilise (stress) vahel HRV ehk südame löögisageduse varieeruvuse näitu. Mida madalam näit, seda keerulisem on meie kehal taastuda ja seda häiritum on meie teekond efektiivsuse saavutamise poole.

HRV-d saame jälgida nutikella või – sõrmuse abil. Teadlik töö HRV tõstmisel annab olulise eelise parema efektiivsuse saavutamiseks oma elus.

HRV tõstmiseks ehk parasümpaatilise närvisüsteemi teadlikuks aktiveerimiseks on mitmeid meetodeid, millest üks on eesmärgipärane hommikurutiin.

Olenevalt elutempost ja stiilist saab igaüks seda rutiini endale sobivaks häälestada, kuid peamised komponendid taastumist võimaldava päevatempo suunamiseks on:

Vaikus

Afirmatsioonid

Visualiseerimine

Liikumine

Lugemine

Kirjutamine

Hommikurutiini rakendamine igapäevaelus

Minu hommikurutiin algab hetkel, mil viimane laps on autost väljas. Linnast väljas elamine on seadnud igasugustele rutiinidele omad väljakutsed ja selleks, et oma bioloogilist kella ning kaheksatunnist unevajadust austada, ei alusta ma oma hommikuid mitte enne ülejäänud pere ärkamist, vaid alles siis, kui minu jaoks liigvarajased tegemised tehtud.

Vaikus on rutiini sissejuhatav osa – hingamine ja keha lõdvestamine. Sellega anname kehale märku, et meie maailmas on kõik korras, miski meid hetkel ei ohusta ning me saame rahulikult ennast kalibreerida.

Afirmatsioonid on suurepärane võimalus tööks oma enesehinnangu ja -väärtustamisega. Kui oleme vaikusega viinud oma aju rahuolekusse, beetatasandist alfatasandile või sinna lähedalegi, on aju suuteline vastu võtma ja alateadvusesse viima just neid sõnumeid, mida me ise soovime. See on kiirtee sügavate muutuste juurde.

Visualiseerimine sügavdab muutuste juurdumist veelgi. Kes enesehüpnoosi valdab, võib siin pelga visualiseerimise asendada. Enne visualiseerimist on hea oma süda teadlikult avada. Mina armastan siin kasutada muusika abi ja panen vaikselt mängima kas binaurilised helid või mõne tänulikkuse muusikaloendi.

Liikumise ehk hommikuse trenni olen mina selleks hetkeks tavaliselt juba ära teinud – enne kontorisse saabumist. Kui Sinul sellist soovi või võimalust ei ole, siis on heaks abimeheks näiteks viis tiibetlast vms, milleks ei pea ühegi treeningsaali püsiklient olema. Häid mõtteid hommikuste tegevuste ajal teadlikuks liikumiseks annab ka nt dr Rangan Chatterjee oma raamatus „Kuidas stressi küüsist pääseda“

Ka lugeda armastan ma hoopis õhtuti, see on osa minu uinumiseelsest rutiinist. Kui aga vajan õppimiseks (mõne kursuse raames) lugemisaega, siis teen seda hommikuti, et õhtul ei jääks aju töösse. Nii hommikuks kui õhtuks (kui on aega ja tahtmist lugeda mõlemal ajal) on oluline valida õige lektüür. Hommikuks mõtlemist ja teravust nõudev ning õhtuks kerge ja rahustav.

Kirjutamine on imehea meetod koosolekute peast välja saamiseks. Kirjuta plaane, unistusi, reflektsioone, luuletusi, jutukesi – mis tahes Sulle pähe tuleb. Võid kasutada seda aega näiteks oma missiooni või visiooni peenhäälestamiseks.

Need kuus sammu ära teinud, oled valmis päevaga edasi minema, kalendrisse vaatama ja oma igapäevast elu teadlikult suunama. Pikaajaline regulaarne hommikurutiini jälgimine viib ajapikku ka kangekaelseima HRV tõusule.

Kuidas seda kõike teha siis, kui oled avatud kontori olukorras?

Igas avatud kontoris on mõni pesa, mis on mõeldud telefonikõnede tegemiseks või väiksemõõtmeliste koosolekute läbiviimiseks. Kasuta seda võimalust rahusse ja vaikusesse tõmbuda. Kui kasutad iga sammu jaoks kasvõi paari-kolme minutit, oled paremas olukorras, kui siis, kui neid üldse ei tee.

Kuidas seda kõike teha siis, kui oled avatud uste poliitikaga juht?

Avatud uste poliitika on väga hea, kuid iga ennast väärtustav juht paneb siiski paika teatud piirid. Mõtle võimalusi, kuidas endale vajalikku segamatut tööaega kaitsta. Mulle väga meeldis ühes ettevõttes hotellimajandusest laenatud „Mitte segada“ ukserääkija mõte. Seda kasutades saab meeskonnasiseselt teha ka kokkuleppe, mis on maksimaalne „Mitte segada“ aeg ja mida teha juhul, kui sel ajal esineb vältimatut tähelepanu nõudev kriis ja millised on selle kriisi vältimatuse tunnusmärgid. Nii on reeglid kõigile selged ja Sinule vajalik segamatu aeg tagatud.

Võimalda juba täna oma kehal parasümpaatilises närvisüsteemis viibida

Kõrge HRV viitab tugevale parasümpaatilisele regulatsioonile, heale stressitaluvusele ja taastumisele, madal hoiatab aga vastupidiselt kroonilise stressi, ülekoormuse ja kehvema kohanemisvõime eest.

Inimesed, kelle närvisüsteem oskab ja suudab kiiresti parasümpaatilisse taastumisse minna, teevad üldiselt paremaid otsuseid, reageerivad vähem impulsiivselt ja on efektiivsemad ning pikaajalisema strateegilise vaatega.

Jälgi oma HRVd!